Viin

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri (International Atomic Energy Agency ehk IAEA) eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel. ÜRO egiidi all 1957. aastal asutatud IAEA-l on tänaseks 170 liikmesriiki. Agentuur annab oma tegevusest aru nii ÜRO Peaassambleele kui ÜRO Julgeolekunõukogule. IAEA tegevusvaldkonnad on aatomienergia kasutamisvõimaluste uurimine, teabe vahendamine, koolitus, aatomienergia kasutamisega seotud programmide järelevalve, standardite ja normide kehtestamine, energiaprogrammide välja töötamine ning abistamine tuumajaamade rajamisel. IAEA sai 2005. aastal Nobeli rahupreemia. IAEA peakorter asub Viinis. Teaduslaborid asuvad nii peakorteri ruumides kui Viini lähistel Seibersdorfis, samuti näiteks Monacos. Märkimisväärne on, et EL juhindub oma õigusloomes IAEA standarditest ja juhendmaterjalidest, kirjutades nende olulisima sisu direktiividesse ja määrustesse, muutes need seeläbi EL riikidele õiguslikult siduvaks.

Eesti on IAEA liige 1992. aastast. IAEA on aidanud üles ehitada Eesti kiirguskaitsesüsteemi ning luua kiirgusseadust. IAEA-lt on saadud põhiliselt abi tehnilise koostöö programmi kaudu erinevate koolituste, seadmete ja ekspertteadmiste näol. IAEA liikmena on Eesti tehnilist abi ja toetust saanud kiirguskaitsealase seadusandluse väljatöötamisel, spetsialistide koolitamisel ning radioaktiivsete jäätmete käitlemisel. IAEA on muuhulgas osutanud abi Paldiski tuumaobjekti ohutuks tegemisel. Eesti toetab IAEA tegevust valdkondades, mis puudutavad eelkõige tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist ning tuumarelvade valmistamise vältimist.