Eesti ja Šveitsi diplomaatilised suhted 100

22. aprill 1921. aastal tunnustas Šveits Eesti Vabariiki de jure, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Šveitsi suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode ja dokumentide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta jooksul.

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole. Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Viinis

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918

1920

Šveits avas Tallinnas konsulaaragentuuri

Šveitsi Helsingis asuva konsulaadi teade välisministeeriumile konsulaaragentuuri avamisest Tallinnas. Foto: Rahvusarhiiv

Konsulaaragendiks oli Andreas (Edmund Konrad) Hofer, Eestis elav Šveitsi päritolu ärimees. Hofer oli kuni 1926. aastani Šveitsi aukonsul Eestis, konsulaat asus aadressil Tõnismägi 3.

01.02.1921

Karl Menning määrati asjaajaja-kindralkonsuliks Saksamaal, samas ka Austrias, Ungaris, Tšehhoslovakkias ja Šveitsis

Karl Menning: Foto: Rahvusarhiiv

Vabariigi valitsuse otsus Karl Menningu nimetamisest Eesti esindajaks. Foto: Rahvusarhiiv

22.04.1921

Šveits tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Kiri Šveitsi saadikult Saksamaal Eesti esindajale Berliinis. Foto: Rahvusarhiiv

04.06.1921

Karl Menning määrati asjuriks Šveitsis

Karl Menning resideeris Berliinis, oma volikirja andis ta üle 13. juunil 1921.

14.10.1925

Eesti ja Šveitsi vahel sõlmiti kaubandusleping

Kaubanduslepingu viimane lehekülg. Foto: Rahvusarhiiv

Suvi 1926

Šveitsi aukonsuliks sai Karl (Carl) Bosshardt

1926. aasta suvest oli Šveitsi aukonsuliks Karl (Carl) Bosshardt, konsulaat asus aadressil Weizenbergi 14-2. Bosshardt tegutses kuni konsulaadi sulgemiseni 1940. aastal.

19.01.1927

Eesti aukonsuliks Šveitsis sai ärimees Hans Hirter

Välisministeeriumi nõusolek Hans Hirteri aukonsuliks nimetamisele. Foto: Rahvusarhiiv

Konsulaat asus Bernis aadressil Schauplatzgasse 35. 1939 nimetati ta aupeakonsuliks, oli ametis kuni konsulaadi likvideerimiseni 1940. aastal.

06.03.1931

Eesti asjuriks Šveitsis määrati August Schmidt (hilisem Torma)

August Schmidt (Torma). Foto: Rahvusarhiiv

Ta oli ametis märtsini 1940 ning resideeris Eesti saadikuna Roomas ja Londonis.

Vabariigi Valitsuse otsus August Schmidti määramisest asjuriks Berni. Foto: Rahvusarhiiv

12.11.1938

Sõlmiti Eesti ja Šveitsi vaheline uus kaubanduskokkulepe

Eesti-Helveetsia kaubanduskokkuleppe protokollile allakirjutamine. Istuvad laua otsas Helveetsia delegatsiooni juht dr A. Koch, paremal Helveetsia kohalik aukonsul Karl Bosshardt. Vasakul: välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor Georg Meri, büroojuhataja Heinrich Pullerits ja välisminister Karl Selter.

November 1938

Šveitsi esimeseks saadikuks Eestis määrati Karl Egger

Karl Eggeri volikiri. Foto: Rahvusarhiiv

Oma volikirja andis ta üle 3. veebruaril 1939, resideeris Helsingis.

Karl Eggeri volikirja üleandmine. Esireas: Šveitsi saadik Karl Egger, Vabariigi President Konstantin Päts ja välisministri asetäitja majandusminister Leo Sepp. Seisavad (vasakult): Vabariigi Presidendi vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi, protokolliülem Elmar Kirotar, kantseleiülem Elmar Tambek ja noorem käsundusohvitser Leonhard Teder. Foto: Uus Eesti, 3. veebruar 1939.

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

Moskvas sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mis sillutas teed Teise maailmasõja vallapäästmisele Euroopas. Pakti salaprotokolliga läks Eesti territoorium Nõukogude Liidu mõjusfääri.

06.05.1940

Eesti saadikuks Šveitsis määrati Karl Selter

Oma volikirja andis ta üle 11. juunil 1940, resideeris Bernis. Selter oli ka Eesti saadik Vatikanis ja alaline esindaja Rahvasteliidu juures. Pärast saatkonna sulgemist jäi Karl Selter elama Genfi ning oli aastatel 1952–1958 (surmani) Eesti mitteametlik esindaja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse juures.

21.06.1940

Toimus Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre, algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine ja tasalülitamine Nõukogude Liitu

Riigikogus 1941. Foto: Rahvusarhiiv EFA.205.0.37891

Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist NSV Liitu (1940–1991).

Juuli–august 1940

Eesti saadik Bernis Karl Selter vabastati ametist ja saatkond suleti

Käskkiri Karl Selteri vabastamisest saadiku ametist Bernis. Foto: Rahvusarhiiv

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest

Soomest 23. augusti 1991. aasta õhtul iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki naasnud välisminister Lennart Meri pressikonverentsil Toompeal välisministeeriumis koos Toivo Klaari ja Tiit Pruuliga 24.08.1991. Foto: Peeter Langovits, Eesti välisministeerium

28.08.1991

Šveits taastunnustas Eesti Vabariiki, diplomaatilised suhted taastati 4. septembril 1991

Šveitsi välisministeeriumi kiri Eesti välisministeeriumile ettepanekuga taastada diplomaatilised suhted. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Eesti välisministeeriumi vastuskiri, milles võetakse vastu Šveitsi välisministeeriumi ettepanek diplomaatiliste suhete taastamisest. Foto: välisministeeriumi arhiiv

13.01.1994

Šveitsi esimene suursaadik Eestis Sven Meili andis üle oma volikirja president Lennart Merile